Saldo küsis tippjuhtidelt, kui sügava jälje kriis nende ettevõttele jättis, mida head ja halba majandussurutis neile toonud on, mida nad seekordsest mõõnast õppisid ning mida soovitaksid raskustes siplevatele kolleegidele. 

Majandus langes eelmisel aastal 14 protsendi jagu, ettevõtete müügimaht kahanes viiendiku võrra ja kasum kaks korda, töötuse määr on tõusnud 15 protsendini tööealisest elanikkonnast ning ettevõtete kulud kahanenud 17 protsenti.
Selline on statistika. Igal firmal on aga oma lugu, siin on mõned neist.

Töötajate motivatsioon on langenud

Raivo Kütt, Amserv Grupi AS juhatuse esimees

Autokaubandus on üks neid majandusharusid, mis sai majanduskriisis kõige rängema tagasilöögi osaliseks. Autode müük tervikuna langes Eesti turul umbes 70% ja Lätis koguni 80%. Loomulikult jättis see sügava jälje ka Amserv Grupi käibele, mis langes 52%. Töötajate arv vähenes 18%, hetkel töötab ettevõttes 404 inimest. Samas rõõmustab Amserv Grupi juht Raivo Kütt, et firma turuosa kasvas möödunud aasta lõpus 14%ni.

Tema sõnul on kriis toonud kaasa oluliselt suurema pinge ja depressiooni töötajatele. Lisaks on vähenenud töötajate palk ja omakorda ka motivatsioon. Positiivse külje pealt võimaldas kriis Kütti sõnul optimeerida ettevõtte struktuuri, vähendades juriidiliste isikute arvu ühendamise kaudu ja tuues tugiteenused emaettevõttesse. Samas ei vähendatud müügiesinduste arvu. Positiivseks peab Kütt ka seda, et õnnestus ühendada ühe Amservi kaubamärgi alla erinevad tütarfirmad ja juurutada ühtsed teenindusstandardid kõikides esindustes.

Kõige raskem oli toime tulla juhtimise täieliku ümberkorraldamisega, sh seniste äriühingute muutmisega esindusteks, suure osa otsustamistasandite toomine emaettevõttesse. “Üks keerukamaid probleeme on ikkagi infovahetus ja selle viimine iga töötajani,” nendib Kütt.
Tagantjärele tarkusena tunnistab ta, et ümberkorraldusi oleks pidanud alustama veelgi varem, eriti puudutas see varude vähendamist.

Lähima kuue kuu jooksul autokaubanduses erilist paranemist ta ei looda. “Samas rohkem langeda enam pole, autokaubandus on hetkel oma põhja saavutanud,” arvab Kütt.
Kriisi tähtsamaiks õppetunniks peab ta tõsiasja, et pole mõtet oodata, et äkki läheb paremaks. “Tuleb tegutseda, ja kohe. Ja keegi sulle seejuures appi ei tule.”

Teistele ettevõtjatele soovitab Kütt leida kiirelt üles nõrgimad lülid, mis ohustavad äri jätkusuutlikkust ja vajadusel ka juhtkond osaliselt välja vahetada. Kriisis on see on kindlasti (häda)vajalik. “See, mis toimis kasvaval turul, ei toimi enam langeval turul.”

Kriis paljastas inimeste tõelise olemuse

Riho Unt, SEB juhatuse esimehe kohusetäitja

SEB laenuportfell ja hoiuste maht on viimase aastaga ligi kümnendiku võrra vähenenud. Mõlemas valdkonnas on ettevõte turuosa kaotanud. Kolme aastaga on töötajate arv kahanenud rohkem kui 200 võtta.

SEB juhatuse esimehe kohusetäitja Riho Unt toob kriisi õppetundidest rääkides välja kuus alljärgnevat märksõna.

1.    Karakter. Ettevõtja karakter on üks olulisemaid kriteeriume äripartnerite valimisel. Kriisid on näidanud, et laenusaaja karakter reeglina ei muutu. Riskide võtmise soov ja pühendumus võetud kohustusi täita on lihtsalt mõnel tugevam ja teisel nõrgem.

2.    Agressiivsus. Heal ajal ülistatakse agressiivseid laienejaid, kuid kriisijärgselt on kahjuks paljud neist mängulaualt kohe maas. Kiiresti paranev koht erinevates äriedetabelis on omamoodi signaaliks, et lisaks võidujoovastusele tuleks mõelda riskijuhtimisele ja laenukoormuse vähendamisele. Mõõdukalt oma tegevust laiendanud ettevõtted ei ole saanud küll avalikkuse imetlust nautida, kuid nad kasvatavad oma ettevõtte väärtust ka alanud kümnendil.

3.    Võõrad mängud. Kinnisvaraga tegeleva tütarettevõtte loomisest algas paljude oma valdkonnas edukate ettevõtete probleemid. Ajaks, mil probleemsest projektist oli lahti saadud, olid konkurendid ka põhitegevuse valdkonnas turu ümber jaotanud.

4.    Hilinejad. Kõige valusamad õppetunnid saavad ettevõtted, kes sisenevad turule viimaste seas. Kui esimestele antakse paljud eksimused andeks, siis hilinejad kulutavad tihtilugu asjatult energiat turuosa saamiseks ning kompetentsi kasvatamiseks, kuid tagasilöökide korral on nende äri esimesena löögi all.

5.    Kiirustajad. Lõikavad näppu siis, kui lähevad liiga vara turu kukkumisest kasu saama. Olukorras, kus ressursid on majanduslanguse mõjul oluliselt kokku kuivanud, on liigne kiirustamine tavaliselt saatuslik.

6.    Õnn. Seda peab olema, kuid sellele saab loota vaid lühikest aega. Joonlauaga tõmmatud tulevikuprognoosid saavad kehtida vaid väga lühikest aega. Kuigi majandus jahtus juba alates pronksiööst, polnud paljudel ettevõtetel õige kriisi lahvatamisel tagavaraplaani. Ettevõtted, kes panid panuse lootusele, et varsti nõudlus taastub, magasid maha õige hetke ettevõtte päästmiseks.

Siiski on kriis olnud kasulik, kuna on tihendanud pikaajaliste koostööpartnerite omavahelisi suhteid. Tõelised sõbrad saavad selgeks siis, kui on raske. Kriisiolukorras paljastub inimese, ettevõtte, ka firma omaniku tõeline olemus. Tänu sellele teame, kellega tasub teha koostööd järgmise majandustsükli ajal.”

See kõik oli ju ette teada
Jaano Vink, Nordecon Internationali juht

Eesti suuremate ehitusfirmade sekka kuuluva Nordecon Internationali mullune müügitulu oli üle 2,41 miljardi krooni, kahanedes aastaga 38% võrra. Majanduskriisi tõttu järsku langusse suundunud ehitusturul ulatus kontserni mullune puhaskahjum neljandas kvartalis tehtud ühekordsete allahindluste mõjul 88,7 miljoni kroonini. Aasta varem teenis kontsern 165 miljonit krooni puhaskasumit.

Ettevõtte juhi Jaano Vinki sõnul on kriis tähendanud ettevõttele jõulisi kulukärpeid. “Heal ajal oli liiga palju usaldust ilma piisava kontrollita ja see tõi raskemal perioodil täiendavaid probleeme,” tunnistab ta oma vigu, lisades, et just enesekriitika ja efektiivsus on kriisiajal taas ausse tõusnud.

Kriisi negatiivsemate külgedena nimetab Vink mitmete heade kolleegide lahkumist ning inimsuhete liigset pingestumist. “Kõige raskem oli aga töötajate koondamine,” nendib ta. Lähituleviku suhtes on Vink pessimistlik ja usub, et lähima kuue kuu jooksul läheb ehitusturul pigem halvemaks.

Tähtsamaks õppetunniks peab ta teadmist, et inimesed ei õpi kunagi: “See kõik oli ju ette teada ja näha, kuid jätkati ikka illusiooniga, et halvemaks ei saa minna.”

Ettevõtjatele ja juhtidele, kes tunnevad, et probleemid kasvavad üle pea, soovitab Vink lahendada probleeme loogiliste osade kaupa järk-järgult ning nendega tegelemist ei tohi edasi lükata.

Taga nutta pole midagi
Ivar Tammemäe, Intrum Justitia juht

Kuigi arvatakse, et majanduslanguse perioodil lõikavad teiste raskustest kasu inkassofirmad ja võlgade sissenõudjad, siis päris nii must-valge see siiski pole. “Meie ei seisa väljaspool majandust. Kui majandus langeb ja raha pole, siis pole ka meil seda,” nendib inkassofirma Intrum Justitia juht Ivar Tammemäe. Tema juhitava ettevõtte käive on kriisiajal langenud 10%, töötajate arv aga kasvanud 15%. Ettevõtte kasum on vähenenud, mitte kriisi, vaid investeeringute tõttu.

Kui enne kriisi arvasid paljud, et popp ja tulus on tegeleda kinnisvaraga, siis nüüd arvatakse, et popp on tegeleda inkasso vallas või võlgade sissenõudmistega, räägib Tammemäe. “Neid, kes tahavad valimata meetoditega turust tükki saada, on palju. Tullakse jõuliselt lühiajalise strateegiaga, tekitatakse turule palju musta pesu, mida hakkavad pesema need inkassofirmad, kes jäävad turule ka 5 ja ka 30 aasta pärast,” ütleb Tammemäe.

Õppida oleks tema sõnul kriisist palju – eelkõige aga seda, kuidas käib krediteerimine. Ja saada aru, et krediit pole kingitus ja et kõigile ei saa võlgu anda.
Kõikidele ettevõtjatele soovitab Tammemäe aga eelkõige kannatust. Usaldust ja sallivust on jäänud väheks, tehakse emotsionaalseid otsuseid, mis majanduses kasu ei too, nendib Tammemäe ja lisab, et pankrot ja ettevõtte likvideerimine ei too kellelegi raha tagasi.

Ei Intrum Justitia ega selle juht pole pole kasvuajal midagi valesti teinud, väidab Tammemäe. “Kõik otsused on tehtud hästi ja taga nutta pole midagi.”
 

Kriis muutis suhtumist tööandjasse

Lembit Tampere, Arco Vara juhatuse esimees

Kui 2007. aastal teenis kinnisvaraarendusele ja ehitusele keskendunud Arco Vara 236 miljonit krooni kasumit, siis aasta hiljem teatas ettevõte 1,2 miljardi krooni suurusest kahjumist, 2009. aasta tõi lisaks 324 miljoni kroonise kahjumi. Müügitulu on kriisi käigus kahanenud üle kolmandiku ja töötajate arv langenud kahe kolmandiku jagu: kui tipphetkel oli Arco Varas töötajaid 600, siis täna veidi üle 200 inimese.

Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere nendib, et kuigi kriis pole midagi head kaasa toonud, on siiski nii ettevõtjad kui ka ühiskond tervikuna saanud hea õppetunni. “Ettevõtted on saanud kriisikäitumise kogemuse ja arusaama majanduse tsüklilisusest. Inimestel on aga muutunud suhtumine töösse, tööandjasse ja -kohta, mis on ühiskonna jaoks isegi olulisem,” selgitas Tampere.

Kriisi tugevaim probleem on aga Tampere sõnul tööpuudus ja elanikkonna olulise osa vaesumine. Kriis on kaasa toonud ebakindluse ja seda nii nende seas, kes on kaotanud töö, kui ka nende seas, kellel täna veel töökoht alles on.

Tampere usub, et kuue kuuga muutub tööjõuturul elu paremaks. Suvel lisanduvad hooajatööd, mis veidike elavdab tööjõuturgu, kuid pikemas perspektiivis see üldist tööpuudust veel ei leevenda. “See aasta kindlasti mitte,” ütleb Tampere.

Ehkki tagantjärele targutamisest suuremat abi pole, tunnistab ta, et oleks pidanud juba 2007. aastal hakkama kulusid kokku hoidma ja laojääki vähendama. Et seda ei tehtud, on selge viga.

Toetuseks kriisis vaevlevatele ettevõtetele soovitab Tampere võtta kõik oma probleemid lauale. Võtta kapist teelusikas ja hakata kas või tibahaaval neid probleeme lahendama.