Presshouse

Meediaettevõte Presshouse, mis annab välja 10 ajakirja (Naisteleht, Naistelehe Nipiraamat, Autoleht, [digi], Saldo, Diivan, Tarkade Klubi, Arvutimaailm, Ehitaja, Stroitel), otsib oma müügiosakonda säravate silmadega

MÜÜGISPETSIALISTI

Sinu töö sisuks on reklaami müük ning heade töötulemuste eeldusena oled kas müügiprofessionaal või oled valmis pingutama, et selleks saada. Professionaal tunneb müügitehnikaid ja -metoodikat ning täiendab ennast väsimatult. Edukas kandidaat naudib suhtlemist ning omab soovitavalt meedia- või B2B-valdkonna müügikogemust.

Meie juures ootavad sind rohked koolitused, hea töötasu, toetav meeskond ja motiveerivad arenguvõimalused.Kandideerimiseks saada palun oma CV ja kaaskiri aadressile reklaam@presshouse.ee märksõnaga „Müügispetsialist“.

Lisainfot annab Mart Parve, tel 56 604 704.

Brändinguagentuuri Identity ja reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett juht Ants Lusti vaatab majanduskriisist räsitud turundusmaastikule ning tõdeb, et tema lootus, et keerukam majanduskeskkond sunnib otsima loovamaid ja vaimukamaid turunduslahendusi, ei täitunud.

Millise jälje on majanduslangus reklaami- ja turunduskampaaniatesse jätnud?

Rusikareegel, mille kohaselt reageerib meediareklaamiturg majanduskeskkonna näitajatele nii kasvu- kui kahanemisperioodil topeltvõimendusega, pidas ka Eestis paika. Enim sai kannatada printmeedia peaaegu 60protsendilise kukkumisega ja kogu meediareklaamituru kahanemine jäi 35–40 protsendi kanti (2009. aasta koondandmed on selgitamisel).

Minu lootus, et keerukam keskkond sunnib otsima loovamaid ja vaimukamaid turunduslahendusi, kahjuks üldplaanis ei täitunud. Jälg, mis kajastub meediareklaamituru kokkutõmbumises, peegeldub teisalt kaubanduspindade kollaste siltide rohkuses. Kui see paljude tootegruppide puhul toimib, pole turundajatele ka midagi ette heita (vähemalt lühikese perioodi korral mitte).

Kuigi TNS Emori 2009. aasta IV kvartalis läbi viidud finantskäitumise uuring annab alust tõdeda, et eelkõige on muutunud inimeste rahaga ümberkäimise põhimõtted, mitte niivõrd reaalne toimetulek (keskmised sissetulekud on tagasi 2007. aasta tasemel, enda sääste ei ole inimesed pidanud aga äraelamiseks kasutusele võtma, ja laenamine on asendunud raha kõrvalepanemisega), nendivad jaekaupmehed, et tarbijate põhimõtteline ostukäitumine on muutunud masuaastaga rohkem kui eelneva viie eduaastaga. Sellist “Value for Money”-tüüpi kampaaniate tulva (või pigem üldist ideoloogiat?) pole tarbijad varem kogenud.

Meediaturu kokkutõmbumise taustal võib positiivsena tuua esile kummastava tagasipöördumise 1990ndate keskpaika, mil ka väikestel ettevõtetel oli asja printmeedia pindadele ja telesse. Meediapindade ülikiire hinnatõus majanduskasvu aastatel peletas sealt väikefirmad eemale.

Meediahinnad, kust masu ajal õhk visinal välja lastud, on muutunud atraktiivseks ka väiksematele firmadele. Kohati lausa nii atraktiivseks, et selle taustal on veel raske ennustada trükimeedia kriitilist kannibalismi internetimeedia poolt.

Milliseid turundus- ja reklaamikampaaniaid peate möödunud aasta parimateks?

Ikka neid, mis oma eesmärgid saavutasid. Tahan väga loota, et kui masu tippaasta tibusid loetakse, selgub, et turgu on juurde võitnud julged ja jõulised turundajad, kes ajasid süsteemselt oma asja.

Üldiselt tuleb nentida, et võrreldes heade aegadega on pilt kesisevõitu. Paljud viimastel aastatel reklaaminduses tooni andvad valdkonnad (pangandus, autod, kinnisvara jne) on madalat profiili hoidnud, mille tagajärjel on toimunud tuntav reklaamifooni hõrenemine. Sel hõrenenud foonil järgis julget kasvustrateegiat Nordea, teenides 2009. aastal langeval turul paarkümmend miljonit krooni kasumit ja parandades oma turuosa peaaegu kõigis pangatoodete kategooriates.

Aktiivsena on püsinud pilt telekomisektoris, kus ülikonkurentsi tingimustes võistlevad EMT ja Tele2 joonistasid oma positsioneeringud ja taotlused veelgi selgemalt välja. Nende kahe vahel on Elisa olnud üsna kahvatu. Pehmete väärtuste osas torkas silma Minu EMT kontseptsiooni turuletoomine, millega EMT andis selge jõulise signaali – ka turuliidrist suurettevõte peab muutuma personaalsemaks.

Jaekaubanduses andsid enim tooni Rimi kontserni tegemised: Säästumarketi facelift’i ja XL-formaadi turuletoomine ning agressiivne private label-tootesarjade laiendamine.

Ereda sähvatusega ilmestas möödunud aastat Solarise edukas turuletulek – avamise hetkeks saavutati peaaegu 60 000 Solaris Clubiga liitunut ja veidi enam kui ühe kuuga koguti 1 000 000 külastajat. Praeguses majanduskeskkonnas on see kahtlemata hea saavutus!

Huvitavamate lahenduste poolest jäid eelmisest aastast silma veel Keskerakonna allapoole vööd kartulijagamise ja sotsiaalsete töökohtade trikk (millesse suhtumine on arusaadavalt ambivalentne), Saaremaa viina kampaania “Vali Vunts!”, mis pälvis tarbijate tähelepanu ühenduses valimistega, ja Eesti Energia “rohelise energia” erimeedialahendused (viimase puhul jäi kõrva ka tavatult suur rebranding’u eelarve).

Globaalsel areenil lõi laineid üliküüniline ja piire lõhkuv Tamiflu kampaania – hullutades inimesi riikide valitsuste tasemel.

Mis on võrreldes varasemate aastatega kampaaniate plaanimises ja elluviimises enim muutunud?

Tundub, et kui sama raha eest saadakse nüüd oluliselt suurem meediaväljund, siis teostuse kvaliteedi osas rahuldutakse vähemaga – ilmselt on selle taga alateadlik soov väljakujunenud loovteostuse/meediaväljundi proportsioonides püsida. Tihti ei anta endale aga aru, et umbes 25protsendiline kokkuhoid, mis teostuse arvelt võidakse saavutada, ei pruugi olla mõistlik vahetuskaup, kuna see vähendab kvaliteeti.

Positiivse trendina näen, et kampaaniad on muutumas üha integreeritumaks – kampaaniate sidumine toimivaks tervikuks on veel kaugel parimast võimalikust, ent üha enam on tajutavad sellekohased püüdlused, kaasates oskuslikult otseturundust ja internetilahendusi. Kui mõned aastad tagasi oli internetiväljundi kaasamine veel uuendusmekki lisav moetrend, siis nüüd on internetilahenduste integreerimine kampaaniatesse tihti juba tulemust tagav oluline tegur.

Viimase aasta ülikuum suund näib olevat suhtlusvõrgustike kaasamine turundustegevusse. Ainuüksi viimase kuue kuuga on Facebooki keskkond teinud läbi tohutu katalüüsiprotsessi – tulemuseks enam kui 130 000 kasutajat Eestis, mis kasvab kuuldavasti mahus 10 000–15 000 uut kasutajat kuus(!). Turundussootsiumi osas võib Facebookis küll igapäevast vilgast mõttevahetust ja kõrgendatud ootusi täheldada.

Esialgu on see kõik üks suur vaimustus ja kaasaminemine uuendustega, ilmselt kohe erilisi tulemusi saavutamata, aga eks see ole alguse asi.

Käesolev aasta peaks vastama küsimustele, kuivõrd oskuslikult suudetakse uued võimalused tulemustevankri ette rakendada ning kuivõrd täitub veidi ehk sinisilmne lootus saavutada turundusväljund tasuta või väga väikeste kulutustega.

Agentuuridele tähendab uute lahendusvõtete adapteerimiskohustus kas oma lisakompetentside kiiret väljaarendamisvajadust või oskust kaasata plaanimis- ja elluviimisprotsessi sujuvalt eri alade spetsialist-partner-agentuure.

Turunduskommunikatsiooni valdkond muutub oma võimalustes üha komplitseeritumaks ja selle protsessiga kaasajooksmiseks on spetsiifiliste kompetentside väljaarendamine hädavajalik.

Tellimispaketi osana saavad aprillikuu alguses kõik Naistelehe ja Nipiraamatu tellijad postkasti Aiaraamatu. Põhiväljaannetest juba tuttavas praktilises stiilis raamat rõõmustab harrastusaednikku või koduhoovi omanikku väga mitmekülgse ja kasuliku infoga aiamööbli hooldamisest alustades ja eksootiliste taimede pidamisel tarvilike nippidega lõpetades.

Raamatu tiraaž on 28 000 eksemplari, millest 22 000 jõuab tellijateni, ülejäänu aga realiseeritakse jaemüügis ja 7.–10. aprillini toimuval messil Eesti Ehitab. Raamat pakub suurepärast võimalust viia algaval aiahooajal info oma parematest pakkumistest otse sihtgrupini. Seejuures ei maksa unustada, et aed ei tähenda kaugeltki mitte ainult kummisaapaid ja mullaseid näppe, vaid ka mõnusaid grillihõngulisi suveõhtuid ja lahedat seltskonda kõige juurdekuuluvaga sääsetõrjest veinisõõmuni.

Kui oled huvitatud enda ettevõtte reklaamimisest selles eriväljaandes, võta palun ühendust aadressil reklaam@presshouse.ee.

Märtsis ilmub Autolehel viis numbrit, millest kolm on teemakallakuga: vormel 1, tarbesõidukid ja suverehvid.

10. märtsi ajakirjas on tavapärasest rohkem tähelepanu pööratud 14. märtsil algavale vormel 1 hooajale. Seitsmekordse maailmameistri Michael Schumacheri naasmine võistlusrajale on tänavuse hooaja eel üks olulisemaid märksõnu. Võidusõidusarja lisandub mitmeid uusi meeskondi, kes võivad kaardipakki oluliselt segada. Peale meeskondade tutvustamise ja asjatundjate prognooside algavaks hooajaks oleme planeerinud sellesse numbrisse ka vormel 1 ajaloo teema, samuti töötame artikli kallal, mis valgustab vormel 1 teleülekande köögipoolt.

24. märtsi Autoleht on pühendatud tarbesõidukitele. Täpne sisuplaan ei ole veel paigas, kuid kavatseme haarata teemat võimalikul laialt, väikekaubikutest raskeveokiteni.

31. märtsi Autolehes ilmub suverehvide test ning lisaks sellele on plaanis mitmeid artikleid, mis oleks rehviostjale valiku tegemisel abiks.

Eesti ainsa gadget-magazine’i turuletulekust saab maikuus täpselt 5 aastat. Selle aja jooksul on turule tulnud ja sealt lahkunud õige mitu konkurenti (PC World, Praktiline Arvutikasutaja, Maatriks jt). [digi] on oma ainulaadse stiili ja kompromissitult paljastavate tootetestidega nautinud lugejate poolehoidu esimesest numbrist alates. Viimases TNS Emori lugejauuringus mõõdeti [digi] lugejaskonnaks 30 000 inimest ja maksimaalne auditoorium (ehk inimeste hulk, kes viimase poole aasta jooksul on vähemalt korra [digi] lugenud) enam kui 50 000 inimest.

Seniste lugejate rõõmuks ja uute lugejate kaasamiseks teeb [digi] läbi põhjaliku tooteuuenduse, mida toetab meedia- ja müügikampaania maikuus. Kampaaniasse ollakse valmis kaasama kolmandat osapoolt, kellele pakume eksklusiivseid erilahendusi ja väga head nähtavust. Kui arvad, et selleks võiks olla Sinu bränd või ettevõte, siis võta ühendust hiljemalt 25. märtsiks 2010 (saada kiri aadressile jarno.kaal@presshouse.ee või helista numbril 661 6186 ja küsi turundusdirektorit).